Mis linn see Eskisehir üldse on?

Oleme nüüdseks elanud Eskisehiris nädal aega. Eskisehir asub Istanbulist umbes 335km kaugusel, rohkem Türgi sisemaal. Nagu olen eelnevalt maininud, siis inimesed, kes siin elavad on äärmiselt toredad ning abivalmid. Ilmselt on see tingitud sellest, et Eskisehir on kui Eesti Tartu - ülikoolilinn. Linnas on olemas nii trammi kui ka bussi liiklus. Meile väga ühistranspordiga sõita ei meeldi ning kuna meie jaoks on siin täielik suvi, siis kõnnime jala. Päevas 10km maha kõndida pole mingi probleem. Linna keskelt jookseb läbi Porsuki jõgi. Siiamaani on jõe ümbrus meie lemmik koht, kuna seal saab istuda ning nautida soojust. Enamasti on see üpris ülerahvastatud. Eskisehir on kuulus parkide poolest. Linnas on IGALPOOL pargid ja see on niiii mõnus. Alles eile käisime ühte avastamas ning täna lõuna aeg viis apteegi juhataja meid ühte Eskisehiri suurimasse parki. Elame peatänava lähedal, seega oleme päris palju käinud väljas söömas ning leidnud ka endale lemmikud šoppamise poed. Riided ning toit on siin meie jaoks väga odavad. Enamik brändirõivaid on kahjuks enamvähem sama hinnaga, mis Eestis. Samuti on kosmeetika odav! Loodan, et ei tule tagasi kohvritäie kosmeetikaga. Kuna kraanivesi on siin väga halva maitsega, siis sõidab siin ringi veeauto. Meile meenutab see natukene jäätiseautot, kuna alati kui ta läheneb, siis tuleb kõlarist mingisugust multika muusikat. :D

Alustasime ka enda praktikaga. Praktika ongi peamine põhjus miks me Türgis oleme. Türgi apteek on täiesti erinev Eesti omast. Kui meil on Eestis retseptiravimid sahtlis ning ATC puu järgi sorteeritud, siis siin on ravimid küll teatud gruppida kaupa koos, aga paiknevad täiesti avatult kassa taga riiulitel, millel pole uksi ees ega midagi. Kui inimene tahab osta retsepti on tal vaja arsti poolt määratud paberit  ning ID-kaardi laadset dokumenti. Siin on olemas ka elektrooniline retseptide süsteem, aga populaarsemad on paberretseptid. Täiesti tavaline on leti taga juua teed ning tunda end nagu kodus. Neil on olemas siin kitlid, aga nad ei kanna neid, ehk siis nende tööriided on täiesti tavalised igapäevased riided. Kuna apteek, kus me enda praktikat läbime on üpris väike, siis käime kahes erinevas apteegis. Õnneks on nad üksteisele väga lähedal. Täna saime valmistada konnasilma raviks salvi ning mähkmelööbe, lamatiste salvi. Siiamaani oleme rahul ning emotsioonid on positiivsed.

Pikka juttu rohkem ei tee, selle eest saate kuhjaga pilte!

Jõel saab selliste paadikestega sõita. Me pole jõudnud veel uurida palju see maksab, aga tahame kindlasti proovida!

Esimest korda Türgi kohvi maitsmas. See oli tehtud suhkruga, seega minu jaoks oli isegi veits magus.

Elus esimene Starbucks. Ei tea miks pilt tagurpidi, aga olen siis Eleyna. :D

Kodu lähedal olev park.

Meie apteegi valmistamise nurgakene. Siin ei ole nagu Eestis, et valmistamiseks on eraldi ruum.

Meie teise apteegi valmistamise nurgakene.

Kuna siin pole merd, siis sellest suures pargis on nn ujula. Sissepääs maksab 15 liiri, ehk 3 eurot. Võibolla kunagi läheme proovime seal peesitada, aga kindlad veel pole. Tahaks ikka õiget merd. :)