Meie eesmärk on rõõmu tunda, mitte saavutada täiuslikkust.

Eile õhtul läksime Türile. Alguses midagi erilist ei teinudki. Läksime korra Paide tagasi ja siis käisime Selveris ja Kristjan soovitas seal mulle temaarust kõige paremat Starterit - ostsin selle, sest minuarust on need kõik sama maitsega. Türil passisime ühe tuttava juurde. Hakkasime rummi jooma. Vahepeal tuli mõnus paha tuju peale. Aga siis jõin natukene veel rummi ja pärast jõin siidrit ka. Siis oli päris hea olla. Ainult uni hakkas tulema vaikselt. Igatahes, seal Türile muutusin ma nii armukadedaks -.- Pisiasjadest ei räägi. A ja Madis tahtsis mulle kõrrega õhku näkku puhkuda, aga seal oli natukene mingit siidrit või midagi sees ja siis lihtsalt mu juuksed ja kõrv kleepusid. Suured tänud nagu :D .. Igatahes.. Mingi kella 4 aeg hakkasime liikuma ( kella ka keerati ja siis oli aega kuidagi eriti vähe ). Läksime Intsuga alt kaudu koju - mõtlesime, et otsem tee ja ehk on parem. Siis helistas Freeta ja me läksime talle veel Koeru järgi. Viisime tema ära ja siis vaatasin, et Madise hoovis mingid autotuled põlevad. Uudishimu oli nii suur, et pidi vaatama minema ka. Ja ohooh, Kristjan tudub autos. Ma olin natukene mures temapärast, et pärast läheb veel sõitma, ise joonud. Aga mkm.. ta magas :D Rääkisime juttu natukene. Võinoh, mina rääkisin, tema sai kurjaks mu peale ja ei olnud väga lahke ( väsinud inimese teema ). Igatahes siis ma sain ka lõpuks kurjaks natukene ja kõndisin minema - kusjuures astusin sopaauku ja papud olid lihtsalt niiii mustad. Koju jõudsin ma 6 läbi hommikul. Kristjan helistas 11 aeg, ei jõudnud vastu võtta ja magasin edasi. Helistasin talle mingi poole 2 aeg tagasi ja sain teada, et ta jäi eile kinni autoga, sellepärast seal magaski. :)