On ainult üks kohustus: kohustus olla õnnelik.

Ma olen vägaväga õnnelik.. Nii õnnelik kohe, et seda on raske sõnadesse panna :) .. Mul lihtsalt on maailma kõige nunnum ja toredam musi. Ta on tõesti mulle kõige tähtsam :*

Igatahes.. Eile. Eile me käisime jälle Türil. Passisime Sandri juures. Poisid hakkasid jälle jooma ( väljaarvatud Kristjan, mis on väga positiivne ). Mingi aeg läksime me kuskile.. ma ei mäletagi selle koha nime. Seal oli mõttetult igav ja siis sõitsime Imaverre. Rääkisime ühe poisiga juttu ja siis Madise juurde tagasi ja siis mina ja Kristjan viisime Petsi koju ja siis sõitsime minu juurde tuduma. :) Sellest muidugi ei tulnud midagi välja.. Poole kuue aeg äkki saime magama kui sedagi. Musi oli öösel vist natukene haige kaa - värises mul kõrval ka jube kananahk oli peal. Proovisin küll teda igatipidi soojendada, aga ma olin ise nii külm, et see ei tulnud mul kahjuks üldse hästi välja :/ Hommikul pidi Kristjan mingi 12 aeg ära minema, aga me tudusime edasi ja ta läks alles kell 2 ära. Kahjuks :/ Sellest on 15minutit möödas ja ma juba igatsen teda. Täielik jama kui ruttu see igatsus tuleb. A, oleksin peaaegu kukkunud ka, sest maas on siuke jube jää. Õnneks jõudsin Kristjanist kinni võtta ja jäin püsti :) Igatahes.. Enam mul polegi midagi kirjutada. Olen siin õnnelik edasi ja naudin seda senikaua, kuni ma saan.