Reis Erasmuse grupiga - Päev 2 ja 3
DAY 2
Teine päev oli vaba päev. Meie kuulsime sellest küll alles esimese päeva õhtul kui küsisime enda toakaaslastelt, et mis kell homme start on. Pettusime uuesti kogu selles korralduses. Ühe meie toakaaslase jaoks oli see juba päris mitmes Erasmuse reis. Rääkis meile, et see ongi alati nii, et esimene päev sõidame ringi ja käima igasugustes kohtades, siis õhtul hotelli jõudes hakkavad nad pidutsema ja jooma ning siis järgmine päev on vaba, kuna tõenäoliselt on neil pohmell. Veits nõme minu arust.
Hommikul kui ärkasime, siis läksime sööma ning siis tagasi hotellituppa. Fakt: isegi hotellis pakuti AINULT lahustuvad kohvilurri. Sättisime end korda ja võtsime suuna kesklinna poole. Päris kindlad ei olnud, kas kõnnime õiges suunas. Ilm oli jälle vägaväga soe. Jõudsime kesklinna suht kiiresti. Kohale jõudes olime kergelt hämmingus - meile vaatas vastu suuuuur turutänav! Oleme ammu tahtnud sellisesse kohta minna, aga Eskisehiris seda ei ole. Väikseid putkasid ja pakkujaid oli meeletult, vahet ei ole, mis suunas liikusid. Seal pesitsesid need tüüpilised Türgi müügimehed, kes sind enda poodi meelitada proovivad. Ma arvan, et me selle päeva jooksul ütlesime oma 145x Hello! Sisenesime ühte jalatsite poodi ning mõtlesime, et prooviks midagi. Proovisime mõlemad mõningaid mudeleid, aga meie jaoks oli nende kvaliteet natukene liiga halb, et osta. Kui seda müügimehele ütlesime, siis mees solvus.. ikka meeletult solvus. Põhimõtteliselt karjus meile, et Goodbye!!! ning viskas meie proovitud jalatsid täiega hooga nurka. Eks see näitabki seda, et tüübid on enamasti ikka ainult raha peale väljas. Veetsime sellele tänaval mitu pikka tundi ning lahkusime sealt paari kodina võrra rikkamana. Mina ostsin endale ketsid ja rihmikud ning Kristjanile 2 pluusi, Lilith sai samuti ketsid. Hiljem tegelikult läksime sellele tänavale tagasi, sest tahtsime jalakette. Turult tagasi minnes läksime sööma. Ostsime kahepeale ühe kebabi ning kausitäie friikartuleid (siin on need kebabi portsud megasuured).
Kuna ilm oli nii soe ning meil Eskisehiris merd ei ole kasutasime võimalust jaa läksime päevitama. Praadisime päikese käes kuskil 2-3h. Ma sain selle aasta esimene päikesepõletuse :( Alguses ei tundudki midagi, aga õhtul läksin täiesti punaseks.. Samal ajal Lilithil ei olnud mitte midagi. Ebaaus. Käisin esimest korda ujumas! Tegelikult oli vesi minu jaoks natukene külm. Võibolla oli see tingitud sellest, et keha oli meeletult kuum. Peale päevitamist läksime mõlemad pessu, sest keha oli mereveest nii soolane. Sõime õhtust ning liikusime uuesti välja värsket õhku hingama ja jalutama. Tagasi tulles lülitas Lilith korra interneti sisse ning nägi, et Whatsappi on kuhjaga mingisuguseid pilte lisatud. Vaatasime siis, et okei, põhimõtteliselt kogu meie Erasmuse grupp käis päeval laevaga sõitmas.. ja meile ei öelnud keegi ühtegi sõna. Saime nii pahaseks, et ma kirjutasin sellele reisi korraldajale ja küsisin, et miks mitte keegi meile ei öelnud midagi? Saime vastuseks ainult ülbust ning enamvähem et girlssss, ma ütlesin bussis ju, et täna vaba päev ja saate teha, mis tahate. Kui küsisin, et kuidas suurem osa grupist sattus samale laevareisile, siis vastas ainult, et tema jalutas enda tüdruksõbraga ringi ning siis teised nägid neid (noo 20 matsi korraga nägi, on usutav?). Tol hetkel otsustasime, et see on viimane reis kuhu me Erasmusega läheme. Kergem on minna, kas Ecega või siis kahekesi. Jalutasime peale seda veel toidupoodi, et osta pühapäevaseks bussisõiduks vett ning näkse.
Teine päev oli vaba päev. Meie kuulsime sellest küll alles esimese päeva õhtul kui küsisime enda toakaaslastelt, et mis kell homme start on. Pettusime uuesti kogu selles korralduses. Ühe meie toakaaslase jaoks oli see juba päris mitmes Erasmuse reis. Rääkis meile, et see ongi alati nii, et esimene päev sõidame ringi ja käima igasugustes kohtades, siis õhtul hotelli jõudes hakkavad nad pidutsema ja jooma ning siis järgmine päev on vaba, kuna tõenäoliselt on neil pohmell. Veits nõme minu arust.
Hommikul kui ärkasime, siis läksime sööma ning siis tagasi hotellituppa. Fakt: isegi hotellis pakuti AINULT lahustuvad kohvilurri. Sättisime end korda ja võtsime suuna kesklinna poole. Päris kindlad ei olnud, kas kõnnime õiges suunas. Ilm oli jälle vägaväga soe. Jõudsime kesklinna suht kiiresti. Kohale jõudes olime kergelt hämmingus - meile vaatas vastu suuuuur turutänav! Oleme ammu tahtnud sellisesse kohta minna, aga Eskisehiris seda ei ole. Väikseid putkasid ja pakkujaid oli meeletult, vahet ei ole, mis suunas liikusid. Seal pesitsesid need tüüpilised Türgi müügimehed, kes sind enda poodi meelitada proovivad. Ma arvan, et me selle päeva jooksul ütlesime oma 145x Hello! Sisenesime ühte jalatsite poodi ning mõtlesime, et prooviks midagi. Proovisime mõlemad mõningaid mudeleid, aga meie jaoks oli nende kvaliteet natukene liiga halb, et osta. Kui seda müügimehele ütlesime, siis mees solvus.. ikka meeletult solvus. Põhimõtteliselt karjus meile, et Goodbye!!! ning viskas meie proovitud jalatsid täiega hooga nurka. Eks see näitabki seda, et tüübid on enamasti ikka ainult raha peale väljas. Veetsime sellele tänaval mitu pikka tundi ning lahkusime sealt paari kodina võrra rikkamana. Mina ostsin endale ketsid ja rihmikud ning Kristjanile 2 pluusi, Lilith sai samuti ketsid. Hiljem tegelikult läksime sellele tänavale tagasi, sest tahtsime jalakette. Turult tagasi minnes läksime sööma. Ostsime kahepeale ühe kebabi ning kausitäie friikartuleid (siin on need kebabi portsud megasuured).
Kuna ilm oli nii soe ning meil Eskisehiris merd ei ole kasutasime võimalust jaa läksime päevitama. Praadisime päikese käes kuskil 2-3h. Ma sain selle aasta esimene päikesepõletuse :( Alguses ei tundudki midagi, aga õhtul läksin täiesti punaseks.. Samal ajal Lilithil ei olnud mitte midagi. Ebaaus. Käisin esimest korda ujumas! Tegelikult oli vesi minu jaoks natukene külm. Võibolla oli see tingitud sellest, et keha oli meeletult kuum. Peale päevitamist läksime mõlemad pessu, sest keha oli mereveest nii soolane. Sõime õhtust ning liikusime uuesti välja värsket õhku hingama ja jalutama. Tagasi tulles lülitas Lilith korra interneti sisse ning nägi, et Whatsappi on kuhjaga mingisuguseid pilte lisatud. Vaatasime siis, et okei, põhimõtteliselt kogu meie Erasmuse grupp käis päeval laevaga sõitmas.. ja meile ei öelnud keegi ühtegi sõna. Saime nii pahaseks, et ma kirjutasin sellele reisi korraldajale ja küsisin, et miks mitte keegi meile ei öelnud midagi? Saime vastuseks ainult ülbust ning enamvähem et girlssss, ma ütlesin bussis ju, et täna vaba päev ja saate teha, mis tahate. Kui küsisin, et kuidas suurem osa grupist sattus samale laevareisile, siis vastas ainult, et tema jalutas enda tüdruksõbraga ringi ning siis teised nägid neid (noo 20 matsi korraga nägi, on usutav?). Tol hetkel otsustasime, et see on viimane reis kuhu me Erasmusega läheme. Kergem on minna, kas Ecega või siis kahekesi. Jalutasime peale seda veel toidupoodi, et osta pühapäevaseks bussisõiduks vett ning näkse.
 |
| Vaade rannast |
DAY 3
Kolmas ehk viimane päev hakkas jällegi hommikusöögiga. Ärkasin selle peale, et õues sadas meeletult palju ning kõvasti vihma. Läksime alla, et süüa ning nägime aknast, et õues on täiesti torm ju! Mitu korda läks isegi elekter ära. Elekter kõikus nii meeletult, et hotelli lift läks katki isegi. Me ise õnneks lifti ei vajanud. Kuskil 9.10 kirjutati whatsappi, et minge sööma ning lahkume kell 10. Sõime ning läksime tuppa, et asjad pakki ning end korda teha. Algselt plaanisime minna lühikeste riietega, aga vihm ja tuul olid temperatuuri alla kiskunud. Olime registratuuri ees kuskil 9.45. Ja nii me lihtsalt ootasime.. me saime liikuma alles 11 aeg. Kes alles kell 10 sõi, kes kirjutas whatsappi, et kas kellelgi sirgendajat on. Nõme. Bussis ootas mind ebameeldiv üllatus. Istusin täpselt selle luugi all, mille saab lahti teha, et värsket õhku bussi lasta. See oli katki ning lekkis! Ma sain intervallidega endale vihma kaela lihtsalt. Olin kurb ja pahane. Mu käetugi oli samuti katki, nii kui selle peale toetasin, siis see kukkus alla. Õnneks mingi hetk jäi vihm vaiksemaks ning luuk ei lekkinud enam nii palju. Poole tee peal suutis bussijuht sõita mingisugusest megasuurest august läbi, nii et meil läks rehv katki. Pidime jälle passima ja ootama, et keegi selle korda teeks. Minu jaoks oli pühapäev koguaeg ainult passimine ja ootamine.
Sihtkohaks oli meil Pamukkale. Wauuuu! Wauuuuu! Milline loodus. Bussist välja astudes vaatas mulle vastu täiesti valge maa. Alguses ma ei saanudki aru, mis selle tekitanud on. Kuskilt kõrgemalt mägedest on hakanud mingi hetk voolama vesi, mis on väga mineraalirikas, tänu millele on alumised mäenõlvad kattunud valge soola kihiga. Kuna see vesi on siiamaani voolav, siis on tekkinud sinna nn kuumaveeallikad. Selle soolase pinna peal pidi kõndima paljajalu. Jalad on siiamaani nii pehmed. Kogu see koht oli nagu muinasjutt! Mäkke jõudes avanes meie ees järjekordne Vana-Kreeka aegne linnak. Hästi suur ala, kus leidus varemeid ning suuri kivikolakaid. Seal oli ka muuseum ning välibassein (looduslik). Basseini kasutamise eest nad tahtsid muidugi raha. Samuti tehti seal kohapeal Türgi maarahva traditsioonilist toitu. See maksis peaaegu 5 eurot! Raha oskavad nad küsida ja me ei raatsinud osta.
Kolmas ehk viimane päev hakkas jällegi hommikusöögiga. Ärkasin selle peale, et õues sadas meeletult palju ning kõvasti vihma. Läksime alla, et süüa ning nägime aknast, et õues on täiesti torm ju! Mitu korda läks isegi elekter ära. Elekter kõikus nii meeletult, et hotelli lift läks katki isegi. Me ise õnneks lifti ei vajanud. Kuskil 9.10 kirjutati whatsappi, et minge sööma ning lahkume kell 10. Sõime ning läksime tuppa, et asjad pakki ning end korda teha. Algselt plaanisime minna lühikeste riietega, aga vihm ja tuul olid temperatuuri alla kiskunud. Olime registratuuri ees kuskil 9.45. Ja nii me lihtsalt ootasime.. me saime liikuma alles 11 aeg. Kes alles kell 10 sõi, kes kirjutas whatsappi, et kas kellelgi sirgendajat on. Nõme. Bussis ootas mind ebameeldiv üllatus. Istusin täpselt selle luugi all, mille saab lahti teha, et värsket õhku bussi lasta. See oli katki ning lekkis! Ma sain intervallidega endale vihma kaela lihtsalt. Olin kurb ja pahane. Mu käetugi oli samuti katki, nii kui selle peale toetasin, siis see kukkus alla. Õnneks mingi hetk jäi vihm vaiksemaks ning luuk ei lekkinud enam nii palju. Poole tee peal suutis bussijuht sõita mingisugusest megasuurest august läbi, nii et meil läks rehv katki. Pidime jälle passima ja ootama, et keegi selle korda teeks. Minu jaoks oli pühapäev koguaeg ainult passimine ja ootamine.
Sihtkohaks oli meil Pamukkale. Wauuuu! Wauuuuu! Milline loodus. Bussist välja astudes vaatas mulle vastu täiesti valge maa. Alguses ma ei saanudki aru, mis selle tekitanud on. Kuskilt kõrgemalt mägedest on hakanud mingi hetk voolama vesi, mis on väga mineraalirikas, tänu millele on alumised mäenõlvad kattunud valge soola kihiga. Kuna see vesi on siiamaani voolav, siis on tekkinud sinna nn kuumaveeallikad. Selle soolase pinna peal pidi kõndima paljajalu. Jalad on siiamaani nii pehmed. Kogu see koht oli nagu muinasjutt! Mäkke jõudes avanes meie ees järjekordne Vana-Kreeka aegne linnak. Hästi suur ala, kus leidus varemeid ning suuri kivikolakaid. Seal oli ka muuseum ning välibassein (looduslik). Basseini kasutamise eest nad tahtsid muidugi raha. Samuti tehti seal kohapeal Türgi maarahva traditsioonilist toitu. See maksis peaaegu 5 eurot! Raha oskavad nad küsida ja me ei raatsinud osta.
Kommentaarid
Postita kommentaar