FETHIYE PARADIIS - OSA 1

Ma olen siiamaani niiiii kurb, et ma pidin Fethiyest lahkuma. Lahkudes tuli isegi paar pisarat salaja. Mu süda jäi sinna maha.. need mäed, see meri, need laguunid ja need inimesed. Please take me back! Ma olen 110% kindel, et ma lähen sinna veel tagasi.

Algne plaan oli tegelikult minna Antalyasse, aga ma olen nii õnnelik, et otsustasime Fethiye kasuks. Fethiye on samuti kuurortlinn, kuid vähem tuntud. Enamasti kohtasime seal inglasi ning mõningaid venelasi.. ning muidugi käivad seal kohalikud puhkamas. See koht on ausalt paradiis! Hotellid paiknevad mägede vahel ning nende mägede vahel on meri ja meeletult palju imelisi laguune. Meie hotelli lähedal oli kohe peatänav, vaade mägedele ning kuskil 1km kaugusel oli laguun.

ESIMENE PÄEV

Alustasime enda reisi kell 12 öösel Eskisehiri bussijaamast. Fethiyesse jõudsime kuskil 9 hommikul. Ehk siis 9h mõnusat bussis loksumist. Tegelikult ongi öösel parem sõita, sest saad natukene magada ning siis liigub aeg kiiremini. Seekord oli väga ebamugav buss. Jalaruumi oli vähe ning meie ees istuvad inimesed laiutasid enda toolidega. Samuti oli bussis mingi imelik vanamees. Ma arvan, et ta oli peast veits soe. Rääkis omaette ning tegi koguaeg imelikke häälitsusi. Nagu tal oleks olnud nohu ja tõmbas koguaeg tatti kurku. Väga ebameeldiv. Pidin klappides muusika põhja panema, et seda mitte kuulda. Igatahes, jõudsime bussijaama ja ootasime teisi seal kuskil tund aega. Teiste all mõtlen: Ece, Ece sugulane John (kes on pärit Ameerikast, aga kelle isa on türklane) ning Johni sõber Mert, kes on pärit Türgist. Teised tulid Istanbulist lennukiga. Lennujaam asub bussijaamast kuskil 100km kaugusel. Meieni jõudmiseks rentisid nad auto. Auto rentimise algne mõte oli, et viibime iga päev erinevates kohtades ning erinevates hotellides. Päris nii see meil küll välja ei kukkunud, aga mugav oli autot omada. Kui nad lõpuks bussijaama jõudsid, läksime kaubanduskeskusesse sööma ning hakkasime otsustama, kus me ööbime. Lõpuks otsustasime, et sõidame lihtsalt mere äärde ja vaatame, kas saame kuskile hotellitoa. Sõitsime kuskil 20 minutit sinna. Esimene hotell kuhu läksime osutus valituks. Sellel hotellil oli IMELINE bassein! Esimese asjana hüppasimegi basseini ning hakkasime päevitama. Sooja oli vast kuskil 30 pluss kraadi. Niinii mõnus. Peale basseinis käiku otsustasime minna merd uudistama ja ka seda laguuni, mis oli üpris lähedal. Et mere äärde saada pidime läbima peatänava, kus olid igasugused müügiputkad ning erinevate firmade putkad, kes pakkusid igasuguseid reise ja tegevusi lähiümbruses. Läksime ühe pakkuja juurde ning otsustasime, et tahame minna paraplaaniga lendama (okei, ma ei tahtnud kohe üldse minna, sest ma nii põdesin) ning ka paadi reisile.

Nagu varem juba mainisin, siis laguunini oli kuskil max 1 km kõndimist. IMEILUS KOHT! (Sorri, saate vast isegi aru, et ma olen sellest linnast nii hämmingus, et ise ka ei usu). Kuna laguun paiknes looduskaitsealal, siis oli sissepääs tasuline. Õpilase jaoks oli see kõigest 3 liiri, ehk siis kuskil 60 senti. Laguunide keskel oli nagu siuke saarekene, kus sai süüa ja juua osta. Laguun jagunes kaheks: ühel pool olin helesinine vesi ning teisel pool heleroheline. Vesi oli meeletult soe ja nii puhas. Igati väärt seda kõndimist. Mõnulesime seal paar tundi ja siis hakkasime hotelli tagasi kõndima, sest kõht läks tühjaks. Käisime kiirelt peatänaval söömas ning läksime hotelli, et sool kehalt maha pesta. Õhtul läksime poiste tuppa aega parajaks tegema. Kuna John oli selleks hetkeks juba päris purjus, siis me hakkasime mingisugust küsimuste mängu mängima. Põhimõtteliselt ta lihtsalt küsis meie käest igasuguseid totakaid küsimusi. Kuna me olime bussisõidust nii väsinud, siis läksime kuskil 12 aeg juba magama ära.. Minu jaoks oli ärevus nii suur, sest järgmisel päeval oli oodata paraplaaniga lendamist...

Järgmisel päeval olin mina selle paraplaaniga lendamas.

Vaade, mis avanes kui jõudsime hotelli ette. On ju imeline?

Meie hotelli imeline bassein. Basseini äärest leidsime madratsid ja siis saime seal mõnusalt ulpida ja päikest võtta :)