FETHIYE PARADIIS - OSA 4

NELJAS PÄEV

Neljas ehk ka meie viimane päev. Hommikul valdasid mind väga kurvad emotsioonid. Käisime söömas ning peale seda mõtlesime, et läheme vaatama veel peatänavale. Kuna mulle oli see koht nii väga meeldima hakanud, siis tahtsin osta kuhjaga mälestusi endale Eestisse kaasa sealt. Nii me sammud tänavale seadsime. Ma ostsin endale ühe magneti juurde ning käekette, võtmehoidjaid. Lilith leidis ka ühte-teist mida osta. Tegelikult Lilith juba pikemat aega nillis ühte rahakotti seal, aga ei raatsinud osta. Sattusime ikka ja jälle sinna poodi tagasi ja lõpuks ostsin hoopis ma endale käekoti sealt..ups. Mõtlesime, et läheme vaatame veel viimast korda merd ning teeme mõningad pildid. Ma jälle pildistasin neid mägesid, sest need on mulle nii südamelähedased. Hotelli tagasi minnes nägime mu paraplaani pilooti uuesti, ütlesin talle ka nägemist. Tegelt korra Lilithiga mõtlesime, et savi, küsime sõbrahinda ning teeme ühe lennu veel enne ära minekut.
Hotellis saime kokku Ece ning Johniga. Mert oli kuskile kadunud, oli vist veits nukker, et oli liiga palju raha magama pannud. Kuna me teda ootama pidime, siis läksime kolmekesi uuesti peatänavale uudistama. Seekord ostis Lilith enda rahakoti ära, jeee! Ostsime jätsi ja läksime mere äärde seda sööma. Seegi päev oli laine megasuur. Ei suutnud vastu panna ja ronisime jalgupidi vette. Kuna laine oli nii suur, siis pidime end lõpuks ikkagi bikiinide väele võtma, sest mul olid juba lühikesed püksid märjad. Meie lõbu lõpetas see, et paduvihma hakkas sadama! Tegelt see oli megalaheeee! Kuna aga Ecel ei olnud bikiine seljas, siis ta tahtis hotelli tagasi minna. Mõeldud-tehtud. Hotelli ees ootasid John ja Mert meid juba autos. Vahetasime ruttu hotelli wc riided ning istusime autosse, et Fethiye linna poole kihutama hakata. Emotsioonid olid nii kurvad.. ma olen siiamaani kurb, sest tükikene minust jäi sinna maha.

See you soon Fethiye!

Kurvad reisisellid

Best ice-cream in town

Jõudes Fethiyesse panid teised meid bussijaamas maha. Ise nad pidid lennujaama poole kihutama hakkama. Kallistasime ja lubasime, et näeme varsti. Meil oli Lilithiga mingisugune 5-6h vaba aega, kuna meie buss läks alles kell 21.00. Oleksime tahtnud varem Eskişehiri minna, aga see oli ainukene varajane buss. Teise firma oma läks alles kell 21.30. Kuna meil olid nii suured kotid, siis mõtlesime, et istume bussijaama kõrval poes. Veits aega suutsime seal istuda ja siis hakkas nii igav. Uurisime Ecelt, et äkki on võimalus enda kotid bussijaama kuskile turvakappi panna vms, et saaksime minna ringi jalutama. Ece helistas bussijaama ja saime teada, et seal on mingi turvaruum, kus saab enda asjad raha eest jätta. Seadsime sammud bussijaama poole ja hakkasime seda kohta otsima. Lõpuks pidime ikkagi bussijaamast seest küsima, sest ise ei suutnud kuidagi seda leida. Igatahes, see oli mingi suur ruum, kus üks mees istus ja valvas kõikide kotte. Ühe koti hind oli 6 liiri - umbes 1 euro. Otsustasime Lilithiga, et läheme mere äärde kuna aega nii palju bussini. Tahtsime nagunii süüa ka saada, aga bussijaama kõrval olevas keskuses oli üks kohvik ja ülemisel korrusel ainult rämpstoit - ala burgerid, wrapid jne. Mere äärde kõndisime kuskil 30-40 minutit. Seal oli nii mõnus ja ilus. Ainukene asi, mis mulle selle linna juures ei meeldinud, oli see, et igalpool olid kanad! Ja need kanad olid lahti. Teile teadmiseks, siis ma vihkan kanu..rõvedad linnud. Leidime mere ääres ühe pitsa koha. Kuna mul väga isu ei olnud ja Lilith tahtis pitsat, siis läksime sinna sööma. Tellisime medium suuruse pitsa, millest ma võtsin ka paar ampsu, et energiat oleks. Maitses hästi. Peale söömist käisime natukene seal samas kandis ringi, nagu promenaadil. Peale seda hakkasime vaikselt bussijaama poole tagasi minema. Saabudes käisime veel poest läbi, ostsime endale bussi natukene näksimist ning vett. Bussisõit läks seekord natukene kiiremini. Saime mõlemad endale eraldi istumiskohad ja saime normaalselt magada vähemalt. Koju jõudsime kuskil 5 aeg hommikul. Õues oli ainult 13 kraadi sooja! Kuna me olime nii õhukeselt riides, kuna olime tulnud just 32 kraadi käest, siis otsustasime võtta takso ning koju magama minna.

Kõik need ilusad värvilised põõsad Türgis

Leidsime tänavalt laimipuu ja Lilith varastas ühe. Hiljem sõime ära selle. Täitsa teise maitsega oli kui Eestis. Ei ole nii hapu, aga samas see õige maitse oli palju ehedam kohe.